Eesti ajalugu

Eesti ajalugu on nii väikese riigi kohta juba üsna rikas ja lummav. Alates viikingite sissetungist ja lõpetades sakslaste, rootslaste ja venelaste okupatsiooniga on Eesti täis lugusid, legende ja jutte. Lõpuks on riik taastanud oma iseseisvuse ja on täna uhke ELi ja NATO liige.

Pärast jääaega asusid eesti esivanemad Läänemere rannikul. Eestlased on soome-ugri rahvas, kes on suguluses soomlastega. Esimest korda mainis neid Rooma kirjanik Tacitus. Ta nimetas neid aestideks.

Alguses vallutasid Eesti Saksa ristisõdijad, kes püüdsid kohalikke paganaid ristiusustada. Sellega oli neil aga vähe õnne. Kuni vallutamiseni elasid eestlased vabade talupoegadena, kes olid organiseeritud kohalike juhtide alluvuses. Sakslased asusid Eestisse elama ja kasutasid 700 aastat võimsat mõju. Hiljem vallutasid riigi rootslased; neil aegadel asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1632. aastal Tartu Ülikooli.

Aastatel 1695-97 tabas Eestit näljahäda, mis tappis palju inimesi. Mitu aastat hiljem järgnes katku puhang, mille tagajärjel suri tuhandeid inimesi. 18. sajandi alguses toimus Rootsi ja Venemaa vahel sõda, mis on ajalooliselt tuntud kui Suur Põhjasõda. Sõja lõppedes 1721. aastal loobusid rootslased Eestist. Venemaa on saanud nn "akna läände", kuigi sakslased säilitasid endiselt kohaliku kontrolli. 1816. aastal kaotati Eestis pärisorjus.

19. sajandil püüdsid venelased Eestit "venestada". Vene keel sai Eestis õppekeeleks ja ametlikuks asjaajamiskeeleks. Siiski ilmusid raamatud ja ajalehed endiselt eesti keeles. Inimeste huvi eesti kultuuri ja ajaloo vastu kasvas ning hiljem loodi mitmeid kultuuri- ja majandusühinguid.

1940. aastal tungisid venelased uuesti sisse ja väga varsti sai Eestist Nõukogude Liidu osa. Sakslased üritasid Venemaale tungida ja esialgu isegi õnnestus neil see ja nad vallutasid Eesti. Kuid venelased tungisid uuesti Eestisse ja väga varsti pidid Saksa väed territooriumilt lahkuma. Venelased surusid kohalikele elanikele peale türannilise režiimi ja . kollektiviseerisid põllumajanduse.

Eestlased andsid endast parima ja püüdsid venelastega kogu jõuga võidelda. Selleks põgenesid nad metsa ja hakkasid looma erilisi organisatsioone nagu Metsavennad. Õnneks toimusid mõned aastad hiljem sündmused, mida tuntakse kui glasnost (avatus) ja perestroika (ümberehitus). See oli eestlaste jaoks ideaalne võimalus nõuda iseseisvust. 1988. aastal anti Eestile teatav majanduslik autonoomia.
Pärast kõike seda läks aeg kiiresti ja väga varsti kuulutas Eesti lõpuks oma iseseisvuse välja. Kommunism kadus sellest riigist igaveseks ja asendus turumajandusega. Eesti võttis 1992. aastal vastu uue põhiseaduse.