Religioon Eestis
Te ei pruugi seda teada, kuid Eesti on tegelikult üks kõige vähem religioossemaid riike Euroopas. Eestis ei võta enamik inimesi oma usku tõsiselt ja ei praktiseeri oma religiooni. Uuringute kohaselt usub vaid 14% eestlastest, et religioon mõjutab nende elu. Kuigi statistilised uuringud näitavad, et umbes 30% elanikest tunnistavad end mõnda kirikusse kuuluvaks, kirjeldab enamik inimesi end ateistidena või ei ole üldse religioossete tunnustega. Siiski on eestlased alati hinnanud ja austanud kõiki traditsioone ning püüdnud säilitada kõiki arhitektuurimälestisi. On väga vähe külasid, kus ei ole üldse ühtegi kirikut, samas kui linnades on mitu.
Kuna peaaegu kõik kirikud on algselt ehitatud baltisakslaste poolt, sai evangeelsest luterlusest (protestantlusest) pikka aega Eesti peamine religioon. Maad on mõjutanud venelased, taanlased ja rootslased ning kõik kolm on jätnud riiki oma jälje. Tsaaririigi venelased tegid kõvasti tööd, et populariseerida vene õigeusu kirikut Eestis (ja see õnnestuski), kuid nõukogude ajal oli avalik jumalateenistus keelatud. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist taaselustasid teised endised nõukogude riigid kohe iseseisvuse hetkel kristluse. Eestis seda aga tegelikult kunagi ei juhtunud.
Pärast Eesti taasiseseisvumist on olukord oluliselt muutunud. Viimase 20 aasta jooksul on luteri kiriku liikmete arv peaaegu poole võrra vähenenud (152 000 aastal 2000 võrreldes 86 000-ga aastal 2021). Võib oletada, et see on seotud ajalooga. Noored eestlased õpivad ajalootundides sissetungi lainetest ja kristluse kehtestamisest. Kristlust peetakse kolonisaatorite usuks, mistõttu see lükatakse kohe tagasi.
Seevastu õigeusu kirik on oma positsiooni märgatavalt tugevdanud, suurendades koguduseliikmete arvu peaaegu kolmandiku võrra (2000. aastal 143 000 ja 2021. aastal 181 000). Väärib märkimist, et Eestis on kaks õigeusu kirikut - Moskva patriarhaat ja Konstantinoopoli patriarhaat.
2021. aasta rahvaloenduse andmetel on õigeusk kõige populaarsem religioon Eestis. 16% Eesti elanikkonnast määratles end õigeusklikuks ja 8% luterlikuks. Osa elanikkonnast määratleb end katoliiklastena (0,78%), baptistidena (0,47%) või moslemitena (0,52%). Valdav enamus (60%) on siiski veendunud ateistid.
See ei tähenda, et eestlased ei usu üldse millessegi. Lisaks "tavalisele" religioonile on ka teisi, näiteks looduskummardajad. Nad peavad loodust oma jumalaks ja määratlevad oma religiooni Maausk'ina, mis on üks eesti loodushingluse vorm. See on pigem organiseerimata religioon, sest puuduvad tseremooniad ja religioossed tekstid. Üle 50% eestlastest ütlevad, et nad usuvad vaimu või elujõudu.
Ei ole oluline, millise usutunnistusega inimesed on, sest eestlased on ikka veel väga kirglikud oma riigi suhtes.
Kui teil on plaanis külastada Eestit ja olete huvitatud õigeusu ajaloost, kirikuarhitektuurist ja kohalikust ajaloost, soovitame teil registreeruda meie ekskursioonile. Ekskursiooni juhib diakon (tulevane preester) Ilja. See on parim ja ainus võimalus õppida õigeusu religiooni tundma ja näha Aleksander Nevski katedraali tavaliselt suletud osi.
Siin on mõned kasulikud lingid: